Rootsi Vallhund (läägigooti spits)

Rootsi vallhund ei eristu silmatorkava välimuse, ebatavalise karvkatte värvi ega kehaehituse poolest. Tal on tugev, jässakas keha lühikestel jalgadel ja hundilaadne karv. Kuid ta pole kaugeltki segavereline koer. Vallhund on Rootsi põlistõug, mitmekülgne talukoer, sünnipärane karjakoer, kellel on kiindumuslik sarm, kes kiirgab energiat ja rõõmsameelsust, on tugev ja terve ning vajab vähe hooldust. Üle maailma tuntakse vallhundi erinevate nimede all: läänegooti laika, läänegooti spits, rootsi karjakoer ja Västergätlandi koer.

Sisu

1 Päritolu ajalugu
- 1.1 Eesmärk
2 Välimus
3 Iseloom ja käitumine
4 Haridus ja koolitus
5 Sisu funktsioonid
- 5.1 Hooldus
- 5.2 Toitumine
6 Tervis ja oodatav eluiga
7 Rootsi Vallhundi kutsika valimine
- 7.1 Hind
8 Fotod

Päritolu ajalugu

Rootsi vallhund on aborigeenide tõug, kuid künoloogid ei ole päris kindlad, miks tal nii palju ühist on Kõmri corgiVõib-olla tõid viikingid Briti saartelt trofeedena väikeseid karjakoeri. Või vastupidi, rootsi spitsid olid esimesed, kes Suurbritanniasse saabusid. On kindlalt teada, et need väikesed ja jässakad koerad olid Rootsis laialt levinud juba iidsetest aegadest. Sihipärane aretus algas alles 20. sajandil, pärast seda, kui tõug oli peaaegu kadunud. Rootsi vallhundi (rootsi keeles Västgötaspets) registreerimise eest tuleb au anda krahv Björn von Rosenile ja tõu direktorile K. G. Zettersteinile.

1940. aastate alguses avastas krahv von Rosen Västergötlandi provintsis vana karjakoera tõu olemasolu. Vara linna ümbruse koeri kirjeldades avastas ta väikese ja ühtlase rühma, mis oli piisavalt suur, et tema ja Zetterstein saaksid aretusega alustada. Tõutüüp kinnistus, kaotamata karjainstinkti. Jaanuaris 1954 tunnustas Rahvusvaheline Künoloogiaföderatsioon (FCI) rootsi vallhundi.

Eesmärk

Rootsi vallhundi kasutatakse tänapäevalgi taludes karjakoerana, aidates karja ajada, leides karjast eksinud lehmi ja täites ka valveülesandeid.

Rakenduse poolest on see praktiliselt universaalne. Rootsis võib seda leida sõjaväes teenimas. Mõned koerad on edukalt osalenud otsingu- ja päästeoperatsioonidel. Vallhundidel on mõnikord väljaõpe trühvlite leidmiseks ja isegi jahipidamiseks. Nende hulgas on spetsialiseerunud koeraterapeute ja silmapaistvaid koerasportlasi. väledus, vabastiil, kuulekus, kärbsepall ja muud spordialad.

Video rootsi vallhundi (läänigooti spits) tõu kohta "10 huvitavat fakti" (inglise keeles):

Välimus

Rootsi vallhund on väike, tugev, lühikeste jalgadega ja pika kehaehitusega koer. Kõrguse ja pikkuse suhe on 2:3. Kaugus rinnakorvi alumisest servast maapinnani on vähemalt 1/3 turjakõrgusest. Suguline dimorfism on selgelt väljendunud. Isaste turjakõrgus on 32–35 cm ja emastel 30–33 cm.

Kolju on suhteliselt lai, ahenev ühtlaselt nina suunas. Pea on üsna pikk. Koonu ja kolju jooned on paralleelsed. Üleminek laubalt on hästi väljendunud. Nina on must. Koon on tömp kiilukujuline, veidi lühem kui kolju. Mokad on tihedalt koos. Lõuad on hästi arenenud ja tugevad. Hambumus on käärilaadne. Silmad on ovaalsed, keskmise suurusega ja tumepruunid. Kõrvad on keskmise suurusega, püstised ja teravad. Kõrv on kaetud sileda karvaga ja liikuv. Kõrvade pikkus on veidi suurem kui tüve laius.

Kael on painduv, pikk ja hästi lihaseline. Selg on sirge. Nimme on lai, tugev ja lühike. Laudjas on lai ja kergelt kaldus. Rindkere on pikk ja sügav, hästi kaardunud ribidega, ulatudes kahe viiendikuni esijalgade pikkusest. Madalaim punkt on küünarnukkide taga. Kõht on kergelt üles tõmmatud. Jäsemed on tugeva kondiga ja suhteliselt lühikesed. Käpad on ovaalsed, lühikesed ja ettepoole suunatud, keskmise suurusega. Padjandid on tugevad. Varbad on tihedalt koos ja kaarjad.

Saba tüübi järgi on tõul kaks sorti:

Pika sabaga (mis tahes pikkusega saba);
Bobtailid.

Karvkate on kahekihiline, koosnedes keskmise pikkusega, jämedast ja tihedalt liibuvast pealiskarvast ning pehmest ja väga tihedast aluskarvast. Peas ja jalgade esiosas on karv lühike. Kaelal, rinnal, kurgul ja reite tagaosas on karv pikk. Karvkate on hundilaadse (tsoonse) eri toonides:

Hallikaspruun;
Kollakaspruun;
Punakaspruun.

Koonul, silmade ümbruses, jäsemetel, kehal ja kaela alumises osas on vaja heledamaid alasid.

Kanadas ja Ameerikas on värvivalikud vabamad. Seal võib näitustel näha nii kahevärvilisi kui ka ühevärvilisi vallhundikoeri.

Iseloom ja käitumine

Rootsi mägerkoer on kuulekas, tasakaalukas, sõbralik ja intelligentne koer. Tema väiksus ja stabiilne iseloom muudavad ta sobivaks nii majas kui ka korteris elamiseks. Mägerkoer on suurepärane perekoer, hea kaaslane reisidel või metsas jalutamiseks. Tema karjainstinkt tähendab, et ta on energiline, vastupidav ja alati lähedal, tagades, et kõik pereliikmed jäävad nägemisulatusse. Ta on tundlik laste suhtes, tagades nende turvalisuse ja tema määratud alal viibimise. Ta reageerib alati kutsumisele. Rootsi mägerkoer on inimkeskne ja naudib kõike, mida tema omanik teeb.

Rootsi vallhund on pigem karjakoer kui husky. Siiski jahib ta hea meelega, kasutades oma teravat haistmismeelt, kui omanik on selle tegevuse vastu kirglik.

Vallhundid on altid liigsele haukumisele ja on väga valvsad valvekoerad. Nõuetekohase väljaõppe korral reageerib koer aga ainult tõeliselt olulistele asjadele. Vallhund suhtub igasse talle määratud ülesandesse vastutustundlikult. Tema temperament ja kehaehitus võimaldavad tal osaleda ja võita väga erinevatel võistlustel. Läänegooti spits saab üldiselt teiste lemmikloomadega hästi läbi, kuid naabri kass ei suudaks teda just mööda saata.

Haridus ja koolitus

Rootsi vallhund on väga kergesti treenitav. Ta on inimkeskne ja innukas teistele meeldima. Juba noores eas naudib ta treenimist ja loomulikult ka preemiaid ülesande eduka täitmise eest. Mõnikord peab omanik olema kannatlik ja vaoshoitud. Noor vallhund ei saa alati aru, mida temalt oodatakse, ning võib olla kangekaelne ja kergesti treeningust kõrvale juhitav. Täiskasvanud koerake muutub kuulekamaks, kui omanik pühendab treeningule ja haridusele piisavalt aega.

Vallhundide puhul ei tohiks kasutada karme ja sunniviisilisi treeningmeetodeid. Nad ei reageeri sageli klikkeritele hästi. Ainus võimalus on positiivne tugevdamine: kiitus ja maiustused.

Sisu funktsioonid

Vallhund kohaneb hästi mitmesuguste keskkondadega. Ta võib elada linnas või maal, korteris, toas või õues. Kitsad ruumid, lõa otsas olemine ja üksindus on neile väikestele lambakoertele rangelt vastunäidustatud. See pühendunud kaaslane vajab tähelepanu ja aega, head liikumist ja vaimset stimulatsiooni. Ilma tööta ta närbub ja arendab halbu harjumusi. Hooajaline karvavahetus on rikkalik, eriti talvel ja kevadel. Ülejäänud aasta jooksul ajab ta karva mõõdukalt.

Vallhundi liikumisvajadus on üsna suur. Ta võib veeta päevi karja karjatades, reguleerides ise oma liikumist, ning pole praktiliselt kunagi väsinud. Perekoerana kohandub ta aga omaniku elustiiliga ja ootab hea meelega terve päeva, teades, et joosta saab ainult hommikul ja õhtul.

Hooldus

Rootsi vallhund on hoolduse osas täiesti vähenõudlik. Omanikud peavad järgima vaid standardseid protseduure:

Kammi koera 1-2 korda nädalas;
Suplemist soovitatakse üks kord kuus, külmal aastaajal harvemini;
Kontrollige kõrvu igal nädalal ja puhastage vastavalt vajadusele;
Veenduge, et teie silmad oleksid kuivad ja puhtad;
Iga 3-4 nädala tagant kärpige küüsi ja karvatutte padjandite vahel;
Hambaid on soovitatav pesta vähemalt kord nädalas.

Toitumine

Rootsi vallhund on toidu suhtes harva valiv, välja arvatud juhul, kui teda on kutsikaeast peale hellitatud. Ta kohaneb hästi iga pakutava dieediga. Omanikud saavad ise otsustada, kumb variant on parem: omatehtud toit või poest valmistatud toit. Nende kahe segamine pole aga soovitatav. Toit on koostatud vastavalt standardsetele juhistele. Toit valitakse koera vanuse, suuruse ja aktiivsuse taseme põhjal.

Tervis ja oodatav eluiga

Rootsi vallhund on terve ja vastupidav koer. Terviseprobleeme esineb sellel tõul vähe ja need on suhteliselt haruldased:

Puusaliigese düsplaasia;
Rinopaatia;
Oftalmoloogilised haigused.

Vaatamata tugevale immuunsusele ja kohanemisvõimele tuleb läänegooti spitsi õigeaegselt vaktsineerida ja parasiitide vastu ravida. Eeldatav eluiga on 14-15 aastat.

Rootsi Vallhundi kutsika valimine

Enamik rootsi vallhunde leidub Rootsis ja Soomes. Väiksemal arvul on neid ka Taanis, Islandil ja Norras. Tõu esindajaid ja kenneleid võib leida ka teistest Kesk- ja Põhja-Euroopa riikidest, aga ka Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast. Venemaal on läänegooti koerad haruldased ja kenneleid on vaid paar. Läänegooti kutsika müügikuulutust internetist on praktiliselt võimatu leida.

Potentsiaalsed omanikud peaksid alati meeles pidama, et koera sugupuu ainus tõend on koera sugupuudokumendid. Kutsikate puhul on selleks kutsikakaart, mis sisaldab koera nime, sugu, sünnikuupäeva, päritoluinfot ja muid üksikasju. Täiskasvanud koerte puhul sugupuu.

Nagu eespool mainitud, pole läänegooti spitsi välimus eksootiline. Paljud sarnaste segavereliste koerte omanikud on veebis vallhundide fotosid nähes veendunud, et neil on tõupuhas koer või vähemalt ristand. Selliste koerte kutsikaid müüakse kõlava nime "rootsi vallhund" all.

Need, kes soovivad osta head kutsikat näitusteks, aretuseks, sportimiseks või lihtsalt endale, kuid ei taha oodata kutsikate ilmumist lähimasse kennelisse, peaksid kaaluma koera ostmist Skandinaavia riikidest Rootsi Spitside Ühingu või Rootsi Vallhundi Ühingu kaudu.