Eesti hagijas - koeratõug

Eesti hagijas on jahikoeratõug, mis aretati eelmisel sajandil Baltimaades. Tänapäeval peetakse seda tõugu väga populaarseks mitte ainult Baltimaades ja Venemaal, vaid kogu maailmas.

Sisu

1 Tõu päritolu ajalugu
2 Tõustandardid
3 Tegelane
4 Hooldus
5 Toitumine
6 Kutsikad
7 Fotod
8

Tõu päritolu ajalugu

Arvatakse, et eesti hagijas on beagle'i, šveitsi hagija ja rebasekoera keerulise ristamise tulemus. Seda toetab kahtlemata eesti hagija sarnasus nende koeratõugudega. Eesti hagijate standardid kinnitati 1959. aastal.

Huvitaval kombel on selle tõu kunstlik aretamine otseselt seotud jahipidamisega. Näiteks 20. sajandi alguses jõustus Eestis seadus, mis keelas jahipidamisel kasutada koeri, kelle turjakõrgus oli üle 45 cm, kuna sellised koerad olid metskitsedele ohtlikud.

Pärast eesti hagija aretamist tunnistati teda suurepäraseks jahikaaslaseks mitte ainult Eesti, vaid ka Nõukogude Liidu jahimeeste seas. Selle tulemusel muutus tõug üsna populaarseks. Tänapäeval kasutatakse neid hagijaid aktiivselt jäneste ja rebaste jahil.

Tõustandardid

Selle tõu keskmine turjakõrgus on 42–49 cm. Isased on emastest veidi suuremad. See koer on lühikese kasvuga ja üsna jõulise kehaehitusega. Eesti hagija tüüpiline karvkatte värvus on must ja laiguline punaste täppidega. Vastuvõetav on ka pruun ja laiguline, must ja laiguline täppidega ning piiramatud pruunid märgised. Selle tõu karvkatet iseloomustab läige. See on tihe ja aluskarvata. Saba on kaetud paksu karvkattega, mis võib jätta mulje tegelikust suuremast.

Eesti hagijale on iseloomulikud tugevad lihased ja tugevad luud. Kolju on ümar. Koon on kergelt piklik, musta või tumepruuni ninaotsaga. Silmad on tumepruunid. Kõrvad ripuvad pea lähedal ja on ümarate otstega.

Tegelane

Need võluvad koerad on rahuliku ja tasakaaluka loomuga. Nende kuulekas loomus teeb eesti hagijad väga hästi treenitavaks. Nad õpivad kergesti heade koerakommete reegleid. Tänu suurepärasele haistmismeelele on need koerad väga vastutulelikud. Nende selge hääl helendab iga kodu ning nende väledus ja jahikirg köidavad igaüht. Eesti hagijad on inimeste suhtes täiesti mitteagressiivsed. Eesti hagijas

Seda hagijatõugu peetakse suurepäraseks kaaslaseks, eriti neile, kes elavad aktiivset ja väga liikuvat eluviisi. Eesti hagijas säilitab hea meelega selle aktiivse eluviisi ja naudib intensiivset treeningut. Selle aktiivse loomusega peaksid arvestama ka väheliikuvad inimesed, kuna koer ei saa pikka aega korteris viibida. Et teie lemmikloom korteris hästi elaks, vajab ta regulaarseid jalutuskäike pargis või metsas piisavalt pikka aega. Loomulikult edeneb eesti hagijas maal, kus ta saab vabalt joosta. See sõbralik ja mänguhimuline koer on suurepärane kaaslane. Selle tõu hagijad saavad hästi läbi ka teiste lemmikloomadega ja armastavad väga lapsi.

Tasub märkida, et nende koerte suurepärased jahimeeled võimaldavad neil tuvastada iga lõhna. Seetõttu on linnapiirkondades jalutades kõige parem hoida neid rihma otsas, kuna nad võivad lahti minna ja ootamatult "jahti pidama hakata".

Nõuetekohane väljaõpe teeb eesti hagijast mitte ainult ustava sõbra, vaid ka väärtusliku abilise, kes kindlasti jagab oma omaniku aktiivset hobi.

Hooldus

Selle lemmiklooma lühike karv vajab regulaarset harjamist (vähemalt kord nädalas). Seda lemmiklooma peetakse väga kergesti hooldatavaks. Selle koera lühikese karva tõttu piisab tema pesemisest mitte rohkem kui kord kuus või siis, kui ta on väga määrdunud. Enne pesemist tuleks koera korralikult harjata. Kõige parem on karv harjata jäiga harjaga. Vaatamata oma aktiivsele loomusele on eesti hagijad väga puhtad ja neil pole peaaegu kunagi lõhna.

Ära unusta oma koeraga regulaarselt jalutamas käia, sest ta vajab liikumist. Nõuetekohase hoolduse korral on eesti koera keskmine eluiga 11–12 aastat. Üldiselt iseloomustab seda tõugu üsna tugev tervis.

Toitumine

Need koerad ei söö palju. Seetõttu on oluline pidada kinni söötmisgraafikust ja vältida lemmiklooma ületoitmist. Eesti hagijate puhul on söötmine osa nende treeningust. Neid tuleb treenida kuulma signaali, kui soovite neid toita. Sa pead häält ise tegema ja koera toitma alles siis, kui ta jooksma hakkab.

Sellise lemmiklooma toitumine peab olema tasakaalus. Parim on koera toita kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Söötmise ajal soojenda toitu veidi. Samuti on soovitatav anda eesti koerale toorest liha. Kasulik on ka toores merekala, näiteks lest. Köögiviljadest on lubatud kartulid, porgandid ja rohelised. Väldi kanaluusid ja suuri luid, kuna need võivad koera kõhtu väga ärritada. Väldi vorste, rasvast liha ja vürtsikaid toite. Samuti ei ole soovitatav anda liiga palju piima, kuna see võib kõhtu ärritada.

Teraviljadest on parimad valikud kaerahelbed, pärloder ja oder. Võite oma lemmikloomale maiuspalaks anda iga paari päeva tagant tükikese rafineeritud suhkrut. Kui valite kuivtoidu, veenduge, et kausis oleks piisavalt värsket ja puhast vett.

Kutsikad

Puhtatõulised kutsikad koos kõigi näituseks vajalike dokumentidega maksavad tavaliselt umbes 250 dollarit. Sellise nunnu saab osta 100–200 dollari eest. Muidugi on kõige parem osta kutsikas, kellel on sugupuu, tervise- ja vaktsineerimisdokumendid.